Eestikeelne sõna keskkonna tähistamiseks on „keskkond“. See hõlmab nii looduslikke süsteeme, nagu metsad ja jõed, kui ka inimese ümbrust, nagu linnad, teed, talud ja tööstuspiirkonnad. Keskkonna eest vastutavad ühiselt eri osalised. Riiklikud asutused kehtestavad üldise raamistiku, kohalikud omavalitsused korraldavad paljusid praktilisi teenuseid, ettevõtted peavad oma tegevuse mõju juhtima ning elanikud teevad igapäevaseid valikuid jäätmete, energia, vee ja transpordi kohta. Jäätmeid kogutakse kohaliku korralduse ja teenuslepingute alusel. Levinud jäätmeliigid on segaolmejäätmed, paber ja papp, pakendid, klaas, biojäätmed, ohtlikud jäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmed ning suurjäätmed, kuid kasutatavad mahutid ja kogumisviisid erinevad omavalitsuse ja hoone järgi. Mõned joogipakendid kuuluvad Eesti tagatisrahasüsteemi. Sobiv pakend on tagatisrahasüsteemi pakend (pandipakend). Tagatisraha märgis aitab inimestel sobivad pakendid ära tunda ning neid saab tavaliselt tagastada selleks ette nähtud kogumisautomaatide või kogumispunktide kaudu. Veekvaliteet, reoveekäitlus, õhukvaliteet, maakasutus ja reostuse vältimine on keskkonnajuhtimise olulised osad. Kodud võivad sõltuvalt asulast ja kinnistust kasutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrke või heakskiidetud kohalikke lahendusi. Ka energia- ja transpordivalikud mõjutavad keskkonda. Hoonete soojustamine, tarbetu kütmise vältimine, kõndimine, jalgrattasõit, sõidujagamine ja ühistranspordi kasutamine võivad vähendada ressursikulu ning sageli ka majapidamiskulusid. Eesti kaitseb väärtuslikke elupaiku ja liike kaitsealade ning muude looduskaitsemeetmete kaudu. Keskkonnapiirangud võivad mõjutada ehitamist, metsandust, põllumajandust, kuivendamist või liikumist tundlikes paikades, mistõttu peaksid maakasutajad enne tegutsemist konkreetse koha kohta kehtivad reeglid üle kontrollima. Keskkonnasüsteemidel on piirid. Jäätmete sorteerimine ei muuda kõiki jäätmeid olematuks, taastuvad loodusvarad vajavad endiselt säästlikku kasutamist ning üksikisiku tegevus ei saa asendada vastutustundlikku avalikku planeerimist ja ettevõtete head tava. Mõistlik esimene samm on õppida tundma oma täpse kodu, omavalitsuse ja jäätmekäitlusteenuse pakkuja reegleid. Selge kohalik teave on kasulikum kui eeldus, et kogu Eestis kehtib üks ja sama kogumisviis.
Keskkond Eestis
Eesti keskkond hõlmab õhku, vett, mulda, kliimat, taimi, loomi ja kohti, kus inimesed elavad. Keskkonnakaitse Eestis ühendab avalikud eeskirjad, kohalikud teenused, kaitsealad ja igapäevased valikud. Elanikud saavad kaasa aidata, kasutades ressursse säästlikult, sorteerides jäätmeid ja teatades nähtavast reostusest.
VivAVia can make mistakes. Check important information.