Eestis tegutsevad avalik-õiguslik, äriline, kogukondlik ja isiklik meedia. Sisu levib televisiooni, raadio, veebisaitide, trükiste, podcast’ide, uudiskirjade ja sotsiaalvõrgustike kaudu. Riigi avalik-õiguslik ringhääling on üldtuntud lühendiga ERR, mis tuleb nimest Eesti Rahvusringhääling. Avalik-õiguslik ringhääling on ainult üks osa laiast ja mitmekesisest meediamaastikust. Eestikeelne meedia moodustab riigi peamise teaberuumi. Olemas on ka vene- ja ingliskeelset sisu, kuid selle valik ja kohaliku teabe sügavus võivad erineda. Omavalitsused avaldavad sageli praktilisi teateid teenuste, ehituse, ürituste, koolide ja katkestuste kohta. Selliste teadete eesmärk erineb sõltumatust ajakirjandusest. Uudiseid, kommentaare, reklaami, meelelahutust ja ametlikke teadaandeid tuleks eristada. Postituse visuaalne stiil ei tõesta, millise kategooriaga on tegu. Sotsiaalplatvormidel levib teave kiiresti ja seda on lihtne kätte saada, kuid seal levivad ka kuulujutud, manipuleeritud materjalid ja poolik kontekst. Laialdaselt jagatud väide ei ole automaatselt kontrollitud fakt. Meediapädevus tähendab kontrollimist, kes midagi avaldas, millal see avaldati, milliseid tõendeid esitatakse ja kas sama sündmust kajastab mõni teine usaldusväärne väljaanne. Pilte ja pealkirju tuleks vaadata täielikus kontekstis. Tasakaalustatud meediarutiin ühendab kiiret tegutsemist nõudvad teated, usaldusväärsed uudised ja kohaliku praktilise teabe. Korduva kokkupuute piiramine aitab kaitsta ka keskendumisvõimet ja emotsionaalset heaolu.
Meedia Eestis
Eesti meedia hõlmab avalik-õiguslikku ringhäälingut, eraõiguslikke uudisteorganisatsioone, kohalikke väljaandeid, raadiot, televisiooni, podcaste ja sotsiaalplatvorme. Mitme selgelt tuvastatud allika kasutamine aitab elanikel mõista nii riigi sündmusi kui ka oma omavalitsuse küsimusi.
VivAVia can make mistakes. Check important information.