Riik Eestis

Eesti Vabariik on suveräänne demokraatlik riik. Põhiseadus määratleb valitsemise alused, peamised institutsioonid ning õigused ja kohustused, mis kujundavad inimeste ja avaliku võimu suhteid. Riigivõim on jaotatud nii, et ükski institutsioon ei kontrolli kõike. Riigikogu teostab seadusandlikku võimu, valitsus täidesaatvat võimu ning sõltumatud kohtud mõistavad õigust. President on riigipea ning täidab põhiseaduslikke ja esindusülesandeid. Peaministri juhitav valitsus kujundab riigi poliitikat ning koordineerib ministeeriumide ja avaliku halduse tööd. Ministeeriumid kujundavad oma valdkonna poliitikat, ametid, inspektsioonid ja muud avalik-õiguslikud asutused täidavad konkreetseid haldusülesandeid. Nende otsustel peab olema õiguslik alus ning üldjuhul saab neid kehtestatud kontrolli- või vaidlustamismenetluses vaidlustada. Eestis on ka kohalikud omavalitsused. Need korraldavad kohalikke küsimusi ja pakuvad kogukonnale olulisi teenuseid, kuid ei ole eraldi suveräänsed riigid. Paljud riigiteenused kasutavad turvalisi digisüsteeme. Inimesed tuvastavad end sageli elektrooniliselt, vahetavad ametiasutustega teavet ja allkirjastavad dokumente digitaalselt; ligipääsetavuse tagamiseks ja erandolukordades on siiski tähtsad ka digivälised teenindusviisid. Riik kaitseb avalikku korda, osutab ühiseid teenuseid, kogub avalikke tulusid ja toetab õiguste kasutamist. Samuti peab ta austama eraelu puutumatust, võrdsust, nõuetekohast menetlust ja muid põhiseaduslikke tagatisi. Digitaalne ja suhteliselt väike halduskorraldus võib muuta teenuste kasutamise lihtsamaks. Piirangute hulka kuuluvad õiguslikud piirid, küberturvalisuse riskid, digioskuste ebavõrdsus, haldusvead ja jätkuv vajadus sõltumatu järelevalve järele.