Loodus Soomes

Soomekeelne sõna looduse kohta on luonto. Soome loodus ulatub lõunapoolsetest rannikualadest ja põllumaadest põhja ulatuslike metsa- ja märgaladeni. Metsad on suures osas riigist kõige silmatorkavam elupaik. Need toetavad elusloodust, puhkamist, elatusallikaid, puidutootmist, süsiniku talletamist ja traditsioonilisi tegevusi, nagu marjade ja seente korjamine. Soome on tuntud ka paljude järvede, jõgede, märgalade, saarte ja rannikuvete poolest. Need keskkonnad pakuvad elupaiku, joogiveevarusid, kalastusvõimalusi, liikumisteid ning ujumis- ja paadisõidukohti. Aastaajad mõjutavad loodust tugevalt. Lumi, jää, kevadine sulavesi, pikad suvepäevad ja pimedad talvekuud muudavad ligipääsu, loomade käitumist, taimede kasvu ja õues liikumise ohutust. Jokaisenoikeudet ehk igaüheõigus lubab inimestel nautida paljusid looduslikke alasid maa omanikust sõltumata. Üldiselt võimaldab see muu hulgas kõndida, suusatada, ajutiselt peatuda ja korjata metsamarju või seeni, kui tegevus ei tekita häiringut ega kahju. Need ligipääsutavad ei anna luba teha kõike ja kõikjal. Eluasemed ja erahoovid vajavad privaatsust, lõkke tegemisel tuleb olla eriti ettevaatlik ning järgida vajaduse korral loatingimusi, kaitsealadel võivad kehtida piirangud ja mootorsõidukitele ei laiene samasugune vaba ligipääs. Looduskaitse hoiab liike, elupaiku, maastikke ja ökoloogilisi protsesse. Rahvusparkides ja muudel kaitsealadel on sageli tähistatud rajad, viidad, taristurajatised ja kohalikud eeskirjad, mida külastajad peavad järgima. Soome loodus pakub ruumi, toitu, liikumisvõimalusi, õppimist ja vaikust, kuid võib olla ka nõudlik. Külm vesi, nõrk jää, kiiresti muutuv ilm, puugid, sääsed, ebatasane maastik, abist kaugel olemine ja metsatulekahjude oht nõuavad ettevalmistust.