Tsiviilõigus Lätis

Läti õigussüsteem kuulub mandri-Euroopa õigustraditsiooni, kus kirjalikud õigusaktid moodustavad peamise õigusliku raamistiku. Civillikums ehk Läti tsiviilseadustik on perekonna-, pärimis-, asja- ja võlaõiguse keskne allikas. Tsiviilõiguses on isikutel ja juriidilistel isikutel õigused ja kohustused. Teovõime, esindusõigus, eestkoste ja allkirjastamisvolitused võivad määrata, kas toiming või kokkulepe on kehtiv. Lepingud tekitavad täitmisele pööratavaid kohustusi, kui pooled lepivad kehtivalt kokku olulistes tingimustes. Mõned kokkulepped võivad olla suulised, teised nõuavad kirjalikku vormi, notariaalset tõestamist, registreerimist või muud formaalset toimingut. Võlaõigus hõlmab lepinguid ja teatavaid lepinguväliseid kohustusi. Kohustuse rikkunud või õigusvastaselt kahju tekitanud isiku vastu võidakse esitada nõudeid kohustuse täitmiseks, raha tagastamiseks, kahju hüvitamiseks või muude tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Asjaõigus eristab omandit valdusest ja piiratud õigustest teise isiku varale. Maa, hoonete, tagatisõiguste ja registreeritud huvide puhul tuleb sageli hoolikalt kontrollida avalikke registreid ja vorminõudeid. Perekonnaõigus käsitleb abielu, vanemate ja laste suhteid, ülalpidamist, hooldust ja vara jagamist. Lapse huvid on kesksel kohal last puudutavates otsustes. Pärimisreeglid määravad, kuidas õigused ja kohustused pärast surma testamendi, pärimislepingu või seadusjärgse pärimisjärjekorra kaudu üle lähevad. Pärijad peaksid enne otsustamist uurima nii vara kui ka võlgu. Tsiviilvaidlus algab sageli nõudega ning võib jätkuda läbirääkimiste, vahenduse, notari, ametiasutuse või kohtu kaudu. Õiguse olemasolust üksi ei piisa: vaja on tõendeid, õigeaegset tegutsemist ja täidetavat tulemust.