Kooselu Lätis

Läti ühiskond on mitmekesine, kuid seda ühendavad ühised avalikud institutsioonid ja riigikeel. Inimesed võivad seostada end Lätiga kodakondsuse, keele, piirkonna, perekonnaajaloo, kultuuri, elukoha või mitme sellise sideme kaudu korraga. Läti keel on avalikus elus kesksel kohal, samal ajal kasutatakse paljudes kodudes ja kogukondades ka vene keelt ning teisi keeli. Keelevalik võib kanda ajaloolist ja isiklikku tähendust, seega on parem küsida, mitte ise kellegi identiteeti määratleda. Igapäevane suhtlus võib alguses tunduda reserveeritud. Paljud inimesed hindavad isiklikku ruumi, täpsust, usaldusväärsust ning otsekohest, kuid rahulikku käitumist, kuigi inimese iseloom on tähtsam kui mis tahes rahvuslik üldistus. Kortermajades on vaja koostööd müra, puhtuse, remondi, jäätmete, sissepääsude ja ühise maa kasutamise küsimustes. Praktiliste küsimuste lahendamisel võivad rolli mängida maja reeglid, esindajad, omanikud, haldurid ja kohalikud omavalitsused. Koolid, töökohad, spordiklubid, raamatukogud, kultuurikeskused ja vabatahtlike rühmad toovad kokku inimesi, kes muidu ei pruugiks kohtuda. Korduv ühistegevus loob usaldust sageli paremini kui üksainus ametlik üritus. Piirkondlikud identiteedid on jätkuvalt olulised. Riial, Vidzemel, Kurzemel, Zemgalel, Latgalel ja väiksematel kohalikel kogukondadel on erinev ajalugu, kõnepruuk, majandus ja kombed. Erimeelsused on demokraatlikus ühiskonnas tavalised, eriti ajaloo, keele, identiteedi ja ühiskondlike muutuste teemal. Kooselu aitab hoida konstruktiivsena see, kui eristada idee kritiseerimist vaenulikkusest inimese või rühma vastu. Inimesed, kes kogevad üksildust, diskrimineerimist, puuet, vaesust, vägivalda või keelebarjääri, võivad vajada sihipärast tuge. Sõbrad ja naabrid saavad aidata, kuid vastutus on ka koolidel, tööandjatel, kohalikel omavalitsustel, tervise- ja sotsiaalteenustel ning hädaabisüsteemidel.