Läti keel ehk latviešu valoda on balti keel ja Läti riigikeel. See on leedu keelega suguluses, kuid tegu on eraldi keeltega, millest ei saa automaatselt vastastikku aru. Läti keeles kasutatakse ladina tähestikku koos lisamärkidega. Need märgid võivad muuta häälikut või eristada üht tähte teisest, seega on need õige kirjapildi tähenduslik osa. Keele grammatilised lõpud näitavad sõnadevahelisi suhteid. Sõnavormid muutuvad selliste tunnuste järgi nagu kääne, arv, sugu, aeg ja isik. Standardläti keelt kasutatakse hariduses, riigiasutustes, üleriigilises meedias ja enamikus ametlikus kirjavahetuses. Igapäevases kõnes leidub piirkondlikke aktsente, murdejooni, slängi ning teiste keeltega kokkupuutel tekkinud sõnu. Latgali keelekuju, mille kirjalikku vormi nimetatakse sageli latgaliešu rakstu valoda, on oluline eeskätt Latgale piirkonnas. Inimesed võivad selle seost läti keelega mõista eri kultuurilistel ja keelelistel viisidel, mistõttu on kohalike nimetuste lugupidav kasutamine tähtis. Liivi keel ehk lībiešu valoda on soome-ugri keel, mis on seotud põlisrahva liivlastega. Igapäevaseid kõnelejaid on väga vähe, kuid kultuuritöö, õpetamine, kohanimed ja kogukondlik tegevus hoiavad selle pärandit nähtaval. Vene keelt kasutavad laialdaselt paljud elanikud, eriti mõnes linnas ja kogukonnas, kuid oskustase on erinev. Inglise keelt ja muid keeli kasutatakse samuti, eriti turismis ja rahvusvahelises töös ning paljude noorte seas. Ametiasjade puhul on kõige kindlam alustada läti keelest. Kui täpsus on oluline, võib vaja minna tõlget või suulist tõlget, sest sõbralikust vestlusabist ei piisa tähtsa dokumendi mõistmiseks.
Läti keel Lätis
Läti keel on Läti riigikeel ning avaliku halduse ja üleriigilise avaliku elu peamine keel. Vene keelest saadakse aru ka mitmel pool ühiskonnas, samas kui latgali ja liivi keel on piirkondlikult ja kultuuriliselt olulised. Mõne läti sõna õppimine näitab austust ja muudab igapäevase suhtluse lihtsamaks.
VivAVia can make mistakes. Check important information.