Kunst Eestis

Eesti kunst ei tähenda üht kindlat stiili, vaid hõlmab paljusid vorme ja ajajärke. Kunstnikud tegelevad maali, skulptuuri, graafika, tekstiilikunsti, fotograafia, installatsiooni, etenduskunsti, filmi, heli, disaini ja digimeediaga. Traditsiooniline käsitöö on oluline alus. Piirkondlikud mustrid, kootud tekstiilid, kudumid, puutöö, metallitöö, keraamika ja rahvarõivad võivad väljendada nii kohalikku identiteeti kui ka oskuslikku kaasaegset disaini. Eesti professionaalne kunst arenes Euroopa hariduse ja kunstisuundadega kokku puutudes. Kunstnikke on inspireerinud rahvuslikud teemad, maastik, maaelu, mütoloogia ja tänapäevane linnaelu. Kahekümnenda sajandi okupatsioon mõjutas seda, mida võis avalikult näidata ja öelda. Osa kunstnikke järgis ametlikke ootusi, teised kasutasid sümboleid, tegutsesid suletud ringkondades, katsetasid uute vormidega või lõid teoseid välismaal. Eesti nüüdiskunst käsitleb sageli identiteeti, keskkonda, mälu, tehnoloogiat, keelt ja ühiskondlikke muutusi. Teose eesmärk võib olla küsimuste esitamine, mitte lihtsalt ilus välja näha. Arhitektuur ja disain kujundavad igapäevaelu ning on samuti kunstivormid. Keskaegsed linnakeskkonnad, mõisad, puumajad, nõukogudeaegsed linnaosad, tänapäevased hooned, mööbel, mood ja digidisain peegeldavad eri ajajärkude väärtusi. Kunstielu ei piirdu Tallinnaga. Tartu, piirkondlikud muuseumid, kunstikoolid, kultuurikeskused, festivalid, külad ja kunstnike juhitud ruumid pakuvad erisuguseid vaatenurki. Osalemiseks pole vaja erialateadmisi. Hea esimene samm on teost tähelepanelikult vaadata, kirjeldada seda, mida näed, ning küsida, kuidas see valmis. Nii saab kujundada iseseisva arvamuse.