Tsiviilõigus Eestis

Tsiviilõigus Eestis on eraõiguse põhiosa. See reguleerib suhteid, milles inimesed ja organisatsioonid tegutsevad õiguslikult võrdsete osalistena, mitte riigivõimu teostavate avaliku võimu asutustena. Eraõiguse üldosa annab ühised mõisted paljudele eraõiguse valdkondadele. Nende hulka kuuluvad juriidilised isikud, tehingud, esindamine, kehtivus ja õiguste teostamine. Lepinguõigus reguleerib selliseid kokkuleppeid nagu ost-müük, üürimine, laenamine ja teenuste osutamine. Leping võib luua siduvad kohustused ka siis, kui seda lepinguks ei nimetata, kuigi mõne tehingu puhul on nõutav kindel vorm. Võlaõigus käsitleb ka teatavaid kohustusi, mis ei tulene kokkuleppest. Õigusvastaselt tekitatud kahju, alusetud hüved ja muud asjaolud võivad tekitada kohustuse hüvitada kahju või midagi tagastada. Asjaõigus käsitleb omandit, valdust, tagatisõigusi ning maa või esemetega seotud õigusi. Kinnisvara ja mõne muu tehingu puhul võib olla oluline registreerimine ja notariaalne tõestamine. Perekonnaõigus hõlmab abielu, vanemlikku vastutust, ülalpidamist ja sellega seotud eraõiguslikke suhteid. Last otseselt mõjutavate otsuste puhul on keskse tähtsusega lapse huvid. Pärimisõigus määrab, mis saab inimese varast pärast tema surma. Tähelepanu võivad vajada testament, pärimismenetlus, võlad ja võimalike pärijate õigused. Tsiviilvaidluse korral alustavad pooled sageli kirjalikust nõudest ja läbirääkimistest. Sõltuvalt õigusest ja taotletavast õiguskaitsevahendist võib järgneda lepitus, notariaalne menetlus või kohtumenetlus. Tsiviilkohtud vaatavad läbi poolte nõuded ja tõendid ning võivad teha täidetava kohtuotsuse. Kohtuotsuse võitmine ja selle alusel saadava täitmine on eri etapid, sest täitmiseks võib vaja minna kohtutäiturit.