Kriminaalõigus Lätis

Läti kriminaalõigus määratleb teod, mida käsitatakse kuritegudena, ning võimalikud vastutus- ja karistusviisid. Peamist materiaalõiguslikku raamistikku nimetatakse Krimināllikums ehk kriminaalseadustikuks. Kriminālprocesa likums ehk kriminaalmenetluse seadus reguleerib uurimist ja kohtumenetlust. Politsei uurib juhtumeid, prokurörid teostavad järelevalvet või juhivad menetluse olulisi osi ja esitavad süüdistuse ning kohtud teevad sõltumatuid õiguslikke otsuseid. Üldjuhul eeldab süütegu seadusega hõlmatud tegu koos nõutava süüvormiga. Tahtlus, ettevaatamatus, katse, osalus, enesekaitse, vanus ja vaimne võimekus võivad mõjutada vastutust. Kuriteos kahtlustatavat või süüdistatavat peetakse süütuks, kuni süü on seaduslikult tuvastatud. Oluliste kaitsemeetmete hulka kuuluvad õigus teada süüdistust, kasutada advokaati, saada vajadusel suulist tõlget, esitada kaitse ning vaidlustada otsuseid ettenähtud korras. Menetluslik staatus on oluline, sest tunnistajal, kannatanul, kahtlustataval ja süüdistataval on erinevad õigused ja kohustused. Ametnikelt tuleks küsida, milline on inimese staatus ja millisele dokumendile allkirja küsitakse. Kannatanud võivad kuriteost teatada, esitada tõendeid, küsida teavet, taotleda kaitset ning seadusega lubatud juhtudel nõuda hüvitist kriminaalmenetluse käigus või sellega paralleelselt. Abimeetmed võivad olla eriti tähtsad laste ja haavatavate inimeste puhul. Kõik juhtumid ei lõpe täiemahulise kohtumenetluse ega vangistusega. Olenevalt kuriteost ja asjaoludest võib menetlus lõppeda, jätkuda lihtsustatud korras, hõlmata kokkulepet või tuua kaasa vangistuseta või vangistusega karistuse. Kriminaalasjade puhul on täpsed asjaolud ja seaduslikud tõendid väga olulised. Varajane õigusabi on eriti tähtis, kui kaalul on vabadus või juhtum puudutab läbiotsimist, digiseadmeid, vägivalda või rasket süüdistust.