Sisserändeõigus Lätis

Läti sisserändeõigus eristab lühiajalisi külastusi pikemast elamisest. Selle õigusraamistik hõlmab Imigrācijas likums ehk sisserändeseadust, Euroopa Liidu eeskirju ning eraldi varjupaiga- ja kodakondsussüsteeme. Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikud tuginevad üldjuhul vaba liikumise õigusele. Nende pereliikmetel võivad olla seotud õigused, kuid pikema viibimise korral võivad registreerimine või elamist tõendavad dokumendid siiski olulised olla. Teised välismaalased vajavad tavaliselt seaduslikku alust, mis on seotud töötamise, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, õppimise, pere, investeerimise või muu tunnustatud eesmärgiga. Elamisluba nimetatakse läti keeles uzturēšanās atļauja. Luba riiki siseneda ei anna alati õigust Lätis elada või töötada. Viisa puudutab riiki sisenemist ja lühiajalist viibimist, elamisluba aga võimaldab pikemalt elada kindlatel tingimustel. Töötamise alusel elamiseks on sageli vaja nii välismaalast kui ka Läti tööandjat. Töökoht, tööandja, kvalifikatsioon ja sisserände staatus peavad omavahel sobima, mistõttu töökoha vahetamine võib mõjutada riigis viibimise õigust. Perepõhine ränne võib hõlmata abikaasasid, lapsi, vanemaid või muid isikuid ainult siis, kui seaduses sätestatud tingimused tunnustavad nende suhet. Olulised on tavaliselt ametlikud dokumendid ning tõendid suhte tegelikkuse kohta. Taotluse esitamiseks on tavaliselt vaja sobivat reisidokumenti, selget õiguslikku eesmärki ja tõendavaid dokumente ning tuleb ühendust võtta Läti diplomaatilise esinduse või Kodakondsus- ja Migratsiooniametiga, mida tuntakse lühendi PMLP all. Välisriigi dokumendid võivad vajada kinnitamist ja tunnustatud tõlget. Pikaajaline elamine, varjupaik ja Läti kodakondsus on eri süsteemid, mille eesmärgid erinevad. Lätis veedetud aeg ei anna automaatselt alalist elamisluba ega kodakondsust ning konkreetset staatust tuleks enne oluliste otsuste tegemist kontrollida.