Keeled Lätis

Läti riigikeel on läti keel. Seda kasutatakse avalikus halduses, ametlikus suhtluses, enamikus avaliku sektori haridusest ja paljudel töökohtadel. Keele lätikeelne nimi on latviešu valoda. See kuulub balti keelte hulka ning kasutab ladina tähestikku koos lisamärkidega, mis mõjutavad hääldust ja tähendust. Igapäevaelus on Läti mitmekeelne. Vene keelest saadakse aru paljudes ühiskonnarühmades ning peredes ja kogukondades kasutatakse poola, ukraina, valgevene, leedu, eesti ja muid keeli. Latgali keelel on oluline piirkondlik ja kultuuriline roll, eriti Latgales. Liivi keel on eraldiseisev põlisrahva keel, millel on suur kultuuriline tähendus, kuigi selle kasutajaskond on palju väiksem. Inglise keel on sageli kasulik turismis, kõrghariduses, tehnoloogiavaldkonnas ja rahvusvahelistes töökohtades. Ametlikes toimingutes ega kõigis kohalikes teenustes ei saa siiski eeldada, et inglise või vene keel asendab läti keelt. Keeleoskuse vajadus oleneb eesmärgist. Igapäevaseks vestluseks läheb vaja praktilist rääkimis- ja kuulamisoskust, samas kui õpingud, reguleeritud töö või ametlikud toimingud võivad nõuda tugevamat lugemis-, kirjutamisoskust ja tõendatud keeleoskust. Lapsed õpivad läti keelt tavaliselt haridussüsteemi kaudu ning vastavalt vajadusele ja õppeasutuse võimalustele võib lisanduda tugi. Täiskasvanud saavad õppida kursustel, eraõpetajaga, iseseisvalt, vestlusrühmades ja igapäevaselt harjutades. Läti keele oskus lihtsustab kirjade mõistmist, koolide ja arstidega suhtlemist, teenuste kasutamist, suhete loomist ja laiema töövaliku leidmist. Tavaliselt edeneb õpe kõige kiiremini siis, kui kavakindel õppimine käib koos sagedase päriselus kasutamisega. Keele õppimine võtab aega ja eksimine on normaalne. Õppija võiks esmalt keskenduda vajalikele olukordadele ning küsida asjatundlikku nõu, kui vaja on ametlikku tunnistust või kindlat keeletaset.