Kooliharidus Lätis

Läti koolisüsteem algab alusharidusega ja jätkub põhi- ning keskharidusega. Riigiasutused määravad hariduse üldraamistiku, samal ajal kui omavalitsused ja teised koolipidajad juhivad üksikuid koole. Põhiharidust nimetatakse pamatizglītība. See annab lastele laiapõhjalised teadmised keeltes, matemaatikas, loodusteadustes, ühiskonnaõpetuses, kunstis, tehnoloogias, tervises ja kehalises tegevuses. Pärast põhiharidust võivad õppurid valida üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse. Üldõpe valmistab peamiselt ette edasisteks õpinguteks, kutseõpe ühendab üldained ametiks ettevalmistamisega. Läti keel on avaliku haridussüsteemi keskne keel. Mõnel koolil või õppekaval võib olla ka kindel keeleprofiil, kuid pered peaksid üle kontrollima, mis keeles õppetöö, suhtlus ja hindamine tegelikult toimub. Koolid järgivad riiklikke ootusi, kuid erinevad suuruse, haridusliku rõhuasetuse, ruumide, huvitegevuste ja pakutava toe poolest. Lapse registreeritud elukoht ja kohalik korraldus võivad mõjutada seda, milline munitsipaalkool on kättesaadav. Õpitulemusi hinnatakse koolitööde, testide, projektide ning oluliste kooliastmete lõpus toimuvate ametlike eksamitega. Täpse hindamiskava selgitab kool; see võib klassiti ja õppekavati erineda. Koolid saavad pakkuda või korraldada tuge õppimisele, keele arengule, tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja hariduslikele erivajadustele. Sobiv tugi oleneb individuaalsest hindamisest ja kooli käsutuses olevatest ressurssidest. Teisest riigist saabuv õpilane võib vajada isikut tõendavaid dokumente ja varasema hariduse dokumente. Kool või vastutav haridusasutus määrab õpilase õpperühma, võttes arvesse tema vanust, varasemaid õpinguid, keeleoskust ja praktilisi asjaolusid. Kool pakub stabiilset õpiteed ja kogukonda, kuid edukas osalemine oleneb ka kohal käimisest, suhtlusest ja kodusest toest. Kui lapsel on raskusi või mõni oluline asjaolu muutub, peaks pere kooliga varakult ühendust võtma.