Kunst Soomes

Kunst Soomes ulatub traditsioonilisest käsitööst ja suulisest eneseväljendusest kaasaegsete installatsioonide, mängude, filmide ja elektroonilise muusikani. Seda loovad professionaalid, õppurid, kogukonnarühmad ja inimesed oma lõbuks. 19. sajandi rahvuslikud liikumised sidusid kunsti keele, rahvaluule, maastiku ja Soome identiteedi ideedega. Hilisemad kunstnikud seadsid need rahvuslikud kujutluspildid kahtluse alla, avardasid neid või lükkasid tagasi. Soomet seostatakse laialdaselt funktsionaalse disaini ja arhitektuuriga. Mööbel, klaas, keraamika, tekstiilid, hooned ja avalik ruum ühendavad sageli kasulikkuse selge vormiga, kuigi Soome disain on palju laiem kui minimalism. Kirjandust ilmub soome, rootsi, saami ja paljudes muudes keeltes. Valdkonda kuuluvad luule, romaanid, lasteraamatud, koomiksid, spoken word, suuline esitlusluule ja tõlkekirjandus. Muusika hõlmab rahvamuusika traditsioone, klassikalist muusikat, koorilaulu, džässi, rokki, metalli, poppi, räppi, elektroonilist muusikat ja põlisrahvaste saamide joigulaulu. Kohalikud muusikastseenid ja harrastusrühmad on olulised kõrvuti rahvusvaheliselt tuntud artistidega. Teater, tants, tsirkus ja film ühendavad lugude jutustamise elava või salvestatud esitusega. Lavastusi ja teoseid loovad väljakujunenud asutused, sõltumatud rühmad, koolid, festivalid ja kogukonnaprojektid. Avalik kunst asub tänavatel, jaamades, koolides, haiglates, raamatukogudes ja parkides. See võib luua ühist identiteeti, kutsuda arutlema, meenutada ajalugu või muuta tuttava koha tunnetust. Kunsti toetavad publik, müük, tellimustööd, avalikud institutsioonid, toetused, sihtasutused, haridus ja vabatahtlik töö. Paljudele kunstnikele valmistavad ligipääsetavus ja püsiva sissetuleku leidmine endiselt raskusi. Kunstilise eneseväljenduse vabadus võimaldab eksperimenteerida ja kritiseerida, kuid ei taga heakskiitu ega tähelepanu. Arutelud esindatuse, avaliku rahastamise, kultuuripärandi ja omandi üle on kunstielu tavaline osa.