Soome kultuur on kujunenud põhjamaise looduse, Läänemere, saamide (Sámi) kui põlisrahva traditsioonide ning pikaajaliste sidemete mõjul nii Rootsi kui ka Venemaaga. Kultuuriliselt on Soome põhjamaine, kuid sellel on oma keeled, lood, institutsioonid ja ühiskondlikud harjumused. Soome ja rootsi keel on riigikeeled. Saami kultuurid ja keeled on eriti seotud saamide põhjapoolse põlise kodumaaga, samas kui ränne on muutnud linnad ja asulad üha mitmekeelsemaks. Võrdsust, haridust, usaldust ja isiklikku sõltumatust hinnatakse laialdaselt. Inimesed eeldavad sageli, et teised järgivad kokkulepitud reegleid, jõuavad õigel ajal kohale, peavad lubadustest kinni ja vastutavad enda eest. Vestlustes võib olla vähem viisakusfraase ja pikemaid vaikusehetki kui mõnes teises riigis. Otsekohest kõnet peetakse üldiselt sobivaks, samal ajal kui vali enda esiletõstmine või tarbetu vahelesegamine võib tunduda ebamugav. Loodus on argielu osa, mitte ainult puhkuse sihtkoht. Metsad, järved, saared, lumi, suvine valgus, marjakorjamine, jalutamine ja suvilad mõjutavad vaba aja veetmist, toitu, kunsti ja identiteeti. Saun on oluline igapäevane institutsioon kodudes, korterelamutes, töökohtadel ja avalikes rajatistes. Tavad erinevad, mistõttu on tavapärane küsida praktilisi küsimusi riietuse, järjekorra, temperatuuri ja segarühmade kohta. Kultuurikalender hõlmab perekondlikke pidustusi, koolitraditsioone, usupühi, ühiskondlikke mälestusüritusi ja hooajalisi sündmusi. Jaanipäev, jõulud, volbripäev, iseseisvuspäev ja kohalikud suvefestivalid on silmapaistvad näited. Soomes tegeldakse aktiivselt kirjanduse, muusika, disaini, arhitektuuri, kujutava kunsti, mängude, filmi, käsitöö ja populaarse kultuuriga. Avalikud raamatukogud, kultuurikeskused, muuseumid, ühendused ja täiskasvanuharidus võimaldavad osaleda ka väljaspool professionaalseid ringkondi. Ükski harjumus ei esinda kõiki Soome inimesi. Piirkond, vanus, keel, perekondlik taust, usk, puue ja isiklik eelistus mõjutavad kõik seda, kuidas inimesed elavad ja Soome kultuurist aru saavad.
Kultuur Soomes
Soome kultuur ühendab tugeva seose looduse, hariduse, võrdsuse, kohalike kogukondade ja isikliku sõltumatusega. Vaikne suhtlus, usaldusväärsus, saun, hooajalised pidustused ja ühiste ruumide austamine kujundavad paljusid igapäevaseid kogemusi. Soome kultuur on mitmekesine ning harjumused erinevad piirkonniti, keelerühmiti, põlvkonniti ja perekonniti.
Lähene Soome kultuurile uudishimulikult, selle asemel et pidada selliseid nähtusi nagu vaikus, saun või sisemine sitkus (sisu) reegliteks, mis kehtivad iga inimese puhul. Igapäevane usaldusväärsus ja piiride austamine on tavaliselt tähtsamad kui kommete täiuslik tundmine. Kohalikud raamatukogud ja kogukonnaüritused pakuvad lihtsaid võimalusi õppida osalemise kaudu.
Eluetapid
Eluetappe Soomes kujundavad pereelu, haridus, töö, avalikud teenused ja kasvav iseseisvus. Lapsepõlv, noorus, täiskasvanuiga, lapsevanemaks olemine ja vanadus toovad kaasa eri rolle, kuid kõigi elutee pole ühesugune. Soome ühiskonnas peetakse eluvalikuid üldiselt isiklikuks ning ühised institutsioonid pakuvad tuge.
Ajalugu
Soome ajalugu peegeldab sajandeid kestnud liikumist ida- ja läänepoolsete võimukeskuste vahel ning sellele järgnenud iseseisva riigi ülesehitamist. Riigi kujunemist mõjutasid Rootsi võim, autonoomia Vene impeeriumi koosseisus, iseseisvumine, sõjad, ülesehitustöö ja põhjamaine koostöö. Olulisi vaatenurki lisavad ka saamid, keelerühmad, piirkonnad, töölised ja vähemused.
Kunst
Kunst Soomes hõlmab kujutavat kunsti, disaini, arhitektuuri, kirjandust, muusikat, teatrit, tantsu, filmi, käsitööd, koomikseid ja digiloomingut. Loodus, keel, identiteet, ühiskondlikud muutused ja igapäevased materjalid inspireerivad sageli kunstnikke, kuid Soome kunstil pole üht kindlat stiili. Muuseumid, raamatukogud, koolid, festivalid, ühendused ja avalikud ruumid toovad kunsti nähtavale kogu Soomes.
Religioon
Religioon Soomes hõlmab luterlust ja õigeusku, teisi kristlikke kogukondi, islamit, judaismi, budismi, hinduistlikke traditsioone, põlisrahva saamide vaimset pärandit ning paljusid väiksemaid rühmi. Paljud inimesed ei ole usklikud või ühendavad kultuuritavasid isiklike uskumustega. Usu- ja usuvabadus toetavad Soome ühiskonnas inimese valikuvabadust.
Keel
Soomes kasutatakse peamiselt soome ja rootsi keelt, mis on riigi kaks rahvuskeelt. Samuti kasutatakse saami keeli, soome ja soomerootsi viipekeelt, romani keelt, karjala keelt ning paljusid sisserändajate keeli. Igapäevaelus vajalik keel sõltub piirkonnast, asutusest, töökohast ja suhtlusringist. Mõnes olukorras on inglise keel levinud, kuid see ei asenda kohalike olude jaoks kasulike keelte õppimist.
Traditsioonid
Traditsioonid Soomes järgivad aastaaegu, pereelu, kohalikku ajalugu, usku, üliõpilaskultuuri ja ühist ajaloomälu. Juhannus, jõulud, vappu, iseseisvuspäev, saunakombed ja õuetegevused on laialt tuntud, kuid inimesed tähistavad neid erinevalt. Piirkondlikud, rootsikeelsed, saami, karjala, usulised ja uuemad kogukondlikud traditsioonid rikastavad Soome kultuurikalendrit.
Kooselu
Kooselu Soomes toetavad võrdsus, usaldus, isiklik vastutus, privaatsus ja ühiste reeglite austamine. Igapäevane koostöö väljendub sageli vaikselt: täpsuses, selgetes kokkulepetes, ühiste ruumide korrashoius ja naabritega arvestamises. Soome on mitmekesine ning hea kooselu sõltub suhtlemisest, mitte eeldusest, et on olemas üks õige eluviis.
VivAVia can make mistakes. Check important information.